Valtsplekk-katust saab paigaldada lamedamatele pindadele kui teiste terasprofiilide puhul. Minimaalselt 5 kraadi kallet, kuid sellise
kalde puul soovitan kindlasti kasutada ka valtsiõli või mastiksit (m82).
Valtsitud plekiga saab lahendada ka võimatuna tunduvaid ja keerulisemaid pindade lahendusi, mis on ainulaadsed ja just sellele katusele omased. Valtsplekk-katuste eripära on ka selles, et kruvid ei jää katusepinnal näha. Kruvi lastakse tripi külge, mis jääb valtside vahele. Valtsplekk-katuste headeks omadusteks on veel see, et kõik omavahelised ühendused ei ole lihtsalt ülekattes, vaid valtsitakse omavahel kokku. See teeb korstnaümbrused ja katuseakna ümbrused eriti veekindlaks. Ka ventilatsioonitorud on võimalik paani külge valtsida, mitte kruvidega kinnitada. Tänapäeva tehnoloogia juures on võimalik plekipaani pikkust tellida vastavalt vajadusele. Kuid võib teha ka täiesti vanas stiilis tahvelplekist katuse. Valtsplekk-katustele saab teha ka katusepealsed veesuunajad ehk sottrennid (vihmaveerennid). Õigesti paigaldatud sottrenn täidab ka lumetõkke omadusi. Materjalidest soovitaksin tsingitud terasplekki (Z350 g/m2) ja pural kattega (Z275 g/m2) plekki. Polüester kattega plekki ei soovita kuna pinnakate on valtsimiseks liiga nõrk. On võimalik tellida ka vaskplekist katus. Enamasti kasutatakse materjali paksusega 0,50 – 0,60 mm. Kuna oman töökoda on võimalik kõik katuse ehituseks vajalikud tarvikud nagu: korstnamüksid, müüriplekid, viiluplekid, harjaplekid, stardiplekid, aknaplekid jne. ise valmistada.
Tänu pikaajalisele töökogemusele ei jää lahenduseta ka kõige keerukamad väljakutsed.